Üllatav edu: Tartu Bigbank tõi Põlva Mesikäpa halli rohkem rahvast kui Serviti käsipallurid

Tartu võrkpallimeeskond ja -naiskond pidasid möödunud nädalavahetusel oma kodumängu esmakordselt Põlvas. Nagu selgub, kordaksid kohalikud üritust hea meelega tulevikuski.

Tartu Ülikool/Bigbanki naiskond etendas laupäeva õhtul kuulsasse Mesikäpa halli kogunenud publikule viiegeimilise maratonmatši Kaunasega, pärast mida võitis Tartu Bigbanki meeskond samuti pikale veninud kohtumises 3:1 Jekabpilsi.

“Väge ägedad mängud olid!” ütleb Põlva spordikooli haldusjuht Taima Nurm õhinal. “Nii palju, kui mina teistelt kuulnud ja ise uurinud olen, jäi siinne publik samuti rahule. Inimesed olid suisa vaimustuses. Eriti kõva häält tegid publikus meie linna võrkpalliseeniorid. Kuna nii naiskonna kui meeskonna mäng kujunes väga tasavägiseks, saime meelelahutust kogu raha eest.”

Põlvalased müüsid mänguõhtule kokku veidi üle 200 pileti, mis ületab suisa kohaliku esiala käsipalli keskmised vaatajanumbrid. Tartust olid kohale sõitnud seejuures vaid üksikud inimesed, umbes 90 protsenti huvilistest moodustasid kohalikud.

“Kui Kalevi spordihallis remonti tehti ja siin peeti Eesti käsipallikoondise mängud, oli vaatajaid 400. Põlva Serviti euromänge käis vaatamas veidi üle 200 inimese, koduliigas käib aga saalis umbes 150 inimest,” ütleb Nurm.

Korraldusliku poole pealt oli põlvalaste suurimaks ülesandeks mängusaali põranda puhastamine, sest teatavasti kasutavad käsipallurid palli haarduvuse parandamiseks liimi.

“Saali puhastamine oli suur töö, aga seda tuleb niikuinii teatud aja tagant teha. Muus osas läks kõik väga libedalt. Oma klubi noored võrkpallurid olid pallitüdrukud, aitasid tablool numbreid muuta ja said kokkuvõttes väärt kogemuse. Kahjuks poistel oli samal ajal Narvas mäng ja nemad ei saanud vaatama tulla,” sõnab Nurm.

Võrkpalli mängib Põlvas kokku umbes poolsada noort: töös on kolm tüdrukute ja kaks poiste gruppi. Käsipall püsib aga 150 aktiivse noorega jätkuvalt linna populaarseima ala staatuses.

“Meie probleem on eelkõige seotud jalgpalliga. See on kõikide alade mure, isegi maadlustreener kurdab. Jalgpall võtab lapsed enda alla juba lasteaias, kus pole veel õige aeg alavalikut teha. Nad sõlmivad lapsevanematega isegi lepingu juba sellises eas,” selgitab ta murelikult.

Lõpetuseks avaldab Nurm aga lootust, et võrkpallurite külaskäik ei jäänud viimaseks.

“Kui keegi meie poole pöördub ja vaba saaliaja leiame, võtame huvilised avasüli vastu,” kinnitab Nurm lahkelt.