Üks tähelepanek | Švans troonil, eestlased kaugel maas. Kas statistika annab adekvaatse pildi hetkeseisust?

Credit24 Meistriliigas peeti möödunud nädalal vaid üks kohtumine, kus Saaremaa Võrkpalliklubi alistas kodus 3:0 (18, 15, 16) lätlaste Jekabpilsi Luši ja kindlustas esikohta veelgi.

Et midagi põletavat eelmisel nädalal Balti liigas palliväljakul ei nähtud, siis keskendus Võrkpall24 seekord ühele laiemale teemale. Nimelt uuriti, miks pole Balti liiga statistikas kõige edukamate servijate seas ainsatki eestlast?

Enim serviässasid löönud mängijad Credit24 Meistriliigas:

1) Toms Švans (Pärnu VK) 6 mängu, 23 geimi, 92 servi, 17 ässa, 17 eksimust
2) Vitali Šitkov (Riia Tehnikaülikool) 6 mängu, 24 geimi, 115 servi, 13 ässa, 12 eksimust
3) Evandro Dias Souza (Saaremaa VK) 8 mängu, 25 geimi, 92 servi, 12 ässa, 21 eksimust
4) Wennder Lopes (Saaremaa VK) 9 mängu, 30 geimi, 92 servi, 12 ässa, 17 eksimust
5) Kristers-Niks Erglis (Jelgava Biolars) 7 mängu, 24 geimi, 87 servi, 10 ässa, 8 eksimust
6) Kristaps Šmits (Jekabpilsi Luši) 6 mängu, 23 geimi, 95 servi, 10 ässa, 20 eksimust

Üks on selge: vaata, millise skaala järgi soovid, Toms Švans on olnud serviässade osas igal juhul efektiivseim. Pärnu Võrkpalliklubi temporündaja lööb keskmiselt suures plaanis 3 ässa mängus, 1 ässa geimis ja iga tema kuues palling lõpeb punktivõiduga. Kellelgi teisel sarnaseid numbreid kõrvale panna pole.

Teisalt võib justkui öelda, et kõige enam tulu on toonud servijoone tagant oma meeskonnale Riia sidemängija Vitali Šitkov, kes on sooritanud sarnase mängude ja geimide arvu juures Švansist suisa 23 servi rohkem (115 vs. 92). Tõsi, üks-ühele võrrelda pole mängijaid võrrelda võimalik, sest Šitkov on reeglina igas geimis Riia esimene servija, Švans “pääseb püünele” aga tihti oluliselt hiljem. Šitkov väärib aga igatahes kiitust, sest 188-sentimeetrise sidemängija kohta on tal äärmiselt võimas ja stabiilne palling, mida suur servide arv ka kinnitab.

Kui ülejäänud tabelis esindatud kuuik lööb hüppelt jõuservi, siis üllatuslikult on tabelisse pääsenud ka Jelgava sidemängija Kristers-Niks Erglis, kes näitab vastastele planeeriva pallingu võlusid. Ent kus on eestlased?

Enim serviässasid löönud eestlased (igast võistkonnast on võetud vähemalt üks mängija):

7) Hindrek Pulk (Saaremaa VK) 6 mängu, 23 geimi, 87 servi, 9 ässa, 13 eksimust
9) Oliver Orav (Tallinna Selver) 5 mängu, 18 geimi, 61 servi, 8 ässa, 7 eksimust
10) Rauno Tamme (Saaremaa VK) 6 mängu, 17 geimi, 57 servi, 8 ässa, 9 eksimust
11) Markus Uuskari (Saaremaa VK) 4 mängu, 11 geimi, 50 servi, 8 ässa, 11 eksimust
12) Valentin Kordas (TalTech) 6 mängu, 22 geimi, 90 servi, 7 ässa, 17 eksimust
16) Taavet Leppik (Pärnu VK) 5 mängu, 18 geimi, 68 servi, 6 ässa, 14 eksimust
18) Kevin Soo (Tartu Bigbank) 7 mängu, 28 geimi, 97 servi, 6 ässa, 5 eksimust

Nagu tabel kinnitab, leidub enim häid servijaid hooaja algusele põhinedes Saaremaa meeskonnast, mis pole tabeliseisu vaadates ka mingi üllatus. Kuigi saarlased on mänginud kõigist teistest Eesti klubidest mitu mängu rohkem, on statistika küllaltki adekvaatne, sest nende loots Ioannis Kalmazidis pole põhimehi alati kasutanud ja on andnud regulaarselt mänguaega ka varumeestele. Just eeldatavad vahetusmehed Rauno Tamme ja Markus Uuskari on põhimehe Hindrek Pulga kõrval ässadega silma paistnud. Nimetatud trio ja Tallinna Selveri nurgamees Oliver Orav (61 serviga suisa 8 ässa ja vaid 7 eksimust) paikneksid kindlasti tabelis kõrgemal, kui oleksid mänginud mõne eespool asetseva välismaalasega võrdse arvu geime.

Liiga suuremate punktiküttide edetabeli tippu kuuluvatest meestest on nii serviässade kui ka servide koguarvu poolest küllaltki tagasihoidlikud numbrid ette näidata TalTechi liidril Valentin Kordasel (7 ässa), Tartu Bigbanki esiründajal Märt Tammearul (5 ässa), Pärnu lätlasest diagonaalründajal Kristaps Platacsil ja Tartu põhidiagonaalil Siim Põlluäärel (mõlemal vaid 1 äss). Selveri kapteni Andrus Raadiku hiljutisest ebakindlusest servil oleme portaalis juba varem pajatanud: kolmest viimasest mängust on ta 22 servist 14 auti või võrku saatnud.

Nagu öeldud, on mängijate serviefektiivsuse adekvaatne võrdlemine ükshaaval kõiki mänge põhjalikult läbi analüüsimata tegelikult välistatud, sest ametlik statistika ei too eraldi välja näiteks seda, kui keegi käib geimi jooksul vaid korra väljakul blokis. Samuti ei kajastu otseselt kuskil see, kui kaugele võrgust jääb vastase servi vastuvõtt. Lisaks on meeskonnad pidanud erineva arvu mänge ja kohtunud erineval tasemel vastastega.

Mida üldstatistikast aga ikkagi järeldada? Võrkpall24 võttis teema jätkuks ühendust mitme klubi peatreeneriga, et uurida, mida nemad väljatoodud numbrite peale kostavad.

Tallinna Selveri peatreener Rainer Vassiljev: “Ma ei teeks siinkohal kindlasti sellist järeldust, et Eesti võrkpallurid ei oska enam servi lüüa. Kõik sõltub sellest, millised eesmärgid on igale mängijale antud ja kui vabad on nad oma sooritustes. Ilmselgelt ei saa kõrvuti panna näiteks Saaremaa Võrkpalliklubi nurgaründajaid Keith Pupartit ja Evandro Dias Souzat, sest Souzale ongi treener andnud loa rohkem riskida. Samas pole mina ega ka teised treenerid keelanud mängijatel serviässasid lüüa. Ja mida üldse tähendab hea servi löömine? Kui võrrelda näiteks Eesti liigat Poola omaga, kus töötasin eelnevatel aastatel, siis on vahe väga suur. Servil tulebki kahe liiga osas vahe eriti selgelt välja. Kui meie oleme tänavu Eestis mõõtnud liiga kiireimaks serviks 114 km/h, siis Poolas ei löö sisuliselt keegi hüppelt jõuservi, mille kiirus jääks stabiilselt 110 km/h allapoole.”

Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg: “Meil kõigil on mängitud erinev arv mänge erinevate vastastega. See on oluline argument. Võtame enim serve sooritanud mehe Vitali Šitkovi. Ta on mänginud kaks viiegeimilist mängu Jekabpilsiga, kellel on meeskondlikult pigem kehv vastuvõtt. Samuti säras ta TalTechi vastu, kui tallinlastel oli põhilibero (Cris Karlis) Lepa puudumisel vastuvõtul suuri raskusi. Kui mina tahaksin täna kedagi meie liigast servijoone taha hüppelt jõuservi lööma panna, siis valiksin nii (Albert) Hurda kui ka (Märt) Tammearu enne Šitkovit. Näiteks Šitkovil pole tugevat servi “viie” peale, ta lööb vaid “ühe” ja “kuue” vahele, mis teeb tema vastu lahenduse leidmise veidi lihtsamaks. Lisaks mängib Šitkov liigas esimest hooaega ja meeskonnad alles õpivad teda ja tema serve tundma. Samamoodi on esimestel välishooaegadel säranud meie mehed, näiteks Mart Tiisaar ja Andrus Raadik Soomes.

Tõsiselt on täna vastane surve all tegelikult vaid siis, kui Toms Švans on servijoone taga. Kui Šitkovil on stabiilne tugev palling, siis Švansil on täielikult riskeeriv tugev palling. Švansi servid on umbes 10 km/h kiiremad. Samuti tasuks meenutada, et eestlased on mänginud rohkem mänge eestlaste vastu ja lätlased lätlaste vastu. Kui üldist pilti vaadata, siis on eestlastest ikkagi samuti mõned mehed hea serviga silma jäänud. Näiteks Hindrek Pulk oli mängus meiega pallingul väga hea.

Mina hindan mängijate servi isiklikult kahe kategooria põhjal. Esiteks servi efektiivsus, mille moodustab järgmine tehing: äss + pooläss (pall tuleb meie poole üle ilma rünnakuta) + tugev serv (vastasel on vastuvõtt miinusel ehk kolmest meetrist eemal) – servivead. Teine asi on servi riski efektiivsus. Seal ma vigu lõpuks ei lahuta, vaid vaatan, palju on ässasid, poolässasid ja tugevaid serv. Kui ma võtan Saaremaa meeskonna ette, siis neil polegi põhikoosseisus ühtegi mängijat, keda ei pea märkima “punaseks” ehk ohtlikuks. TalTechis on “punasega” mehi kaks: Valentin Kordas ja Jörgen Vanamõisa. Selveril on “punasega” Renee Teppan, Oliver Orav ja Kristo Kollo. Mihkel Varblane ja Renet Vanker on piiri peal ning Marx Aru ja Andrus Raadik pole ka piiri peal. Lisaks kehtib servist rääkides see tõsiasi, et favoriidi-seisuses meeskond lööbki tihti vähem ässasid, sest nad ei pea võitmiseks nii palju riskima. Saaremaa puhul see aga ei kehti, sest neil on tänavu kokku saanud just väga headest servijatest koosnev meeskond ja nad ongi selles elemendis teistest paremad.”

Pärnu VK peatreener Avo Keel: “Kui selle serviga seotud teema peale mõelda, siis kes meil üldse võiksid tugevat servi stabiilselt hästi lüüa? Kindlasti Kristo Kollo, aga tema pole palju mängida saanud. Võib-olla veel näiteks Oliver Orav ja Taavet Leppik. Orava kohta ma ei tea, kas ja kui palju meeskonna taktikaliste kaalutluste põhjal ta võib riskida. Mina oskan kommenteerida Leppiku asju. Tema füüsiline konditsioon pole tänavuse hooaja alguses olnud võrreldav eelmiste aastatega. Ja ma ei pea silmas seda hiljutist põlvemuret, vaid üldist seisu.

Ärme unusta, kes ja kui palju ka suvel tööd tegid. Kui laiendame otsinguid üle Eesti ja Läti piiride, siis ma arvan, et nii mõnigi Läti koondise mees on ka välismaal hästi hooaega alustanud. Näiteks Hermans Egleskalns Kreekas ja Romans Sauss Soomes. Suvel tehti koondises tugevat tööd ning see kajastub nüüd ka mängudes.”

Järeldus. Kui kogu statistika ja treenerite poolt öeldu lühidalt kokku võtta, siis tuleb ikkagi tõdeda, et praegune info ei anna meile olukorrast tõest ülevaadet. Küll aga on selge, et liiga parima servija tiitli suunas on liikumas vankumatult Toms Švans, kelle ülekaal on suhtliselt väikesest mängude arvust (6) hoolimata järgmiste ees mäekõrgune.